Ilma pikema ettevalmistuseta on see esimene eksamisessioon täie hooga kohale jõudnud. Esimesed kolm ületamatut ja vähem ületamatut lollust on tehtud, loodetavasti ka arvestatavalt. Kolm on veel aga ees ja minu motivatsioon ja tahe on kadunud. Ilmselt olen jõudnud omadega lihtsalt nullpunkti, kust saab ainult ülespoole ronida? Hetkel näen eksamites vaid üht - õppejõud tahavad kord poole aasta jooksul, et kogu kursus nende ees narri mängiks, sest nemad tahavad ju naerda. Üsna suured võivad need naerupahmakad olla, meie eksamitöid parandades. Nende mõistuses on küsimused "Kuidas keegi midagi nii lolli kirjutada saab, see on ju imelihtne?". Mingil hetkel on ehk see kõik ka meie jaoks imelihtne, kuid kuna?

Mul ei ole mitte midagi ülikoolis käimise vastu, ma olen igati rahul sellega, mida ma õpin, kuid see sessiaeg on mu aju täiesti pahupidi pööranud ja midagi asjalikku sealt mina hetkel ei leia. Ma tõsiselt loodan, et suudan need kolm jubedust, mis ees on, esimese korraga edukalt sooritada, sest ma tõesti ei taha ja ei tohi läbi kukkuda, mul pole korduseksamiteks lihtsalt aega - töötava inimese rõõmud...

Vahel on hea, et siin see koht olemas on, kuhu lihtsalt paar lõiku kirjutada saab - endal hakkab kergem.

/j.

CRYSTALISED

OI!
Viimasest  postitusest on hulgim aega möödas ja juhtunud on palju. Mõtted on mul pidevalt selle koha juures siin, kuid olen mingil määral lõhkise küna ees. Kuhu  edasi? Selge on see, et koht, kuhu kirjutada, peab mul olemas olema, kuid ma ei tea, kas sellisel kujul. Sellel blogil tiksub viies eluaasta ning s
ellest tulenevalt on siin ka palju infot. Kahju oleks seda kõike kustutada, et uuelt lehelt alustada, kuid samas tunnen, et ma tahaks uuelt lehelt alustada. Uue blogi tegemine on mul samuti mõtteis olnud, kuid see tundus vale.

See selleks, küll ma oma mõtetega varsti kuhugi kohale ka jõuan. Nii kaua aga jätkan selle armsaga siin.
Elu on põnev. Ülikool on saanud sujuvalt osaks minu elus, mida ma naudin. Ma olen rohkem kui rahul sellega, mida ma hetkel õpin ja kus ma omadega olen. Ülikool, tööl käimine ja oma elu elamine on toonud mu hinge imeliku rahu, mis on nii mõnus. Oma elu elamise all mõtlen ma hetkel seda, et olen iseenda boss. Käin kus tahan, kuna tahan. Elan siiani veel kodus. Muidugi on meil Keniga mõtted oma enda kodu peal pidevalt, kuid küll me sinna ka jõuame. Varsti! Naljakas, kui vähe on õnneks vaja. Õnn peitubki tegelikult mõttemaailmas ja selles, millele ja kuidas sa ennast pühendad.
Täna olin üle pika-pika aja terve päeva kodus. Üksi kodus. Ma pole vist kunagi niimoodi nautinud kodus olemist nagu täna. Miski muutis selle kodus olemise nii heaks. Ilmselt oli selleks see pidev kodus mitte viibimine, sest 75% oma ajast elutsen ma Annelinnas Keni juures. Miski pärast tunnen, et olen inimesena muutunud. Ma ei tea, kas seda ka teistele näha on, kuid ise ma nii tunnen. Ma kuulan veidi teistmoodi muusikat, mind teevad pisiasjad õnnelikuks, ma olen tänulik asjade eest, mida ma varem isegi ei märkanud.
Mõtted on laiali peas ja tahaks kõigest kirjutada, aga ei suuda kuidagi neid asju siia kirja panna. Pealegi on aeg energiat koguda ning magama minna. Tundsin, et pean siia kirjutama, kui magama lähen.

/j.

DON'T PANIC, NO, NOT YET!

Kool on lõpetatud ja unistus saavutatud - sügisest hakkan õppima Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas!
Olen õnnelik, et sain sisse kõikjale, kuhu kandideerisin. Olen enda üle isegi uhke!
Naljakas, kuidas ühe noore inimese elu on tegelikult nii muutlik. Ükspäev olen ma rahul selle vähesega, mis mul on, järgmisel päeval tahan ma endale kuud! Ja sellest, kui paljud asjad on mõtlemises kinni, pole mõtet üldse kirjutadagi.
Plaane sügiseks ja suve lõpuks on palju, eks näis, paljud neist ka realiseeruvad. Esimeseks eesmärgiks on arvuti taas normaalselt töötama saada, sest isegi selle postituse kirjutamine on vägagi raskendatud!

I love life!

/j.

NOW I CAN SEE, THE WHOLE WORLD IS MINE

Unerežiim on mul tohutult sassis, sellest ka öösel blogimine. Olen nüüd kõik eksamitulemused kätte saanud ja olen ülimalt rahul saavutatuga. Jääb üle vaid loota, et tulemused on piisavalt kõrged mu tuleviku ja unistuste jaoks.
Naljakas on mõelda, et vaid mõned päevad - kui täpne olla, siis ümmarguselt 59 tunni pärast - veel ja ongi lõpetamine. Täna hakkasid esimesed kurbuse ilmingud end näitama, kuid samas olen õnnelik, et see periood elust selja taha jääb ning uus, loodetavasti ka põnevam, etapp on ees.

Kuri Muri

Eesmärgiks enne neljapäeva on ennast välja puhata.. See pole vist väga võimalik, kui pool ööd üleval passida, kuid samas tunnen ennast hetkel mega hästi, mitte väsinuna. Keerulised on need inimese mõistus, keha ja nende koostöö.
Töö uudiseid ka - käisin täna järjekordsel töövestlusel ja sain tööle. Uuel nädalal lähen koolitusele ja saan targemaks Viasat'i alal. Hakkan selleks tüütuseks, kellest kõik 10 meetri kauguselt mööda kõnnivad, sest ma tahan neile "pähe määrida" midagi enneolematult võimast. Ma arvan, et ma saan sellest töökogemusest enda tuleviku jaoks palju kasu lõigata. See on hea!

Seekord on pilt mu kõige kallimast (ja vahel ka kõige tobumast), sest mul ei ole endast pilte ja neid saab hulgim alates neljapäevast - lilledega ja ilma lilledeta..

/j.

JÄRGMINE NÄDALAVAHETUS MA TANTSIN, POISIGA!

Kooliga on juba üle nädala suhted otsas, sest läbi see love-hate relationship saigi. Õpikudki kõik viidud ja ainult rahvariided vaja veel Liinale tagastada. Rääkides Liinast, jõuan postituse pealkirjani - nimelt, Liina kontakteerus minuga täna seoses oma murega. Tal oli vaja tüdrukut, kes oleks nõus Tartu tantsupeol tantsima ja nõusse ta mu saigi. Ma pole varem segadega tantsinud, nii et see saab uus ja huvitav olema.
Viimast nädalat olen ma täiega nautinud mitte midagi tehes ja ühel pisikesel töövestlusel käies. Tulemusest on veel vara rääkida, sest ma pole iseendas veel absoluutselt kindel. Kui midagi välja suudaks mõelda, oleks ülimalt meeldiv.
Suvi, sa meeldid mulle!

/j.

ONLY HATE THE ROAD WHEN YOU'RE MISSING HOME

Nüüd, kui mul on võimalus magada, on mul hommikuti kell 8 uni läinud. Nii ma siis passingi niisama ja loen bioloogia õpikuid. Ma ei tea, mis ma siis tegema hakkan, kui bioloogiaga ka ühele poole saab. Pean minema ilmselt raamatukogu kiusama ja ühe suure hunniku häid raamatuid koju tassima.
Olen leidnud õppimise uue funktsiooni - see on ülimalt hea vahend, millega tegeledes kõik muu ununeb. Ilmselt töötab see ainult siis, kui aine, mida sa õpid, sind tõesti huvitab.
Ma olen õnnelik, et mul on mu muusika ja mu sõbrad ja mu perekond. Nädalavahetuse reisikene Räimewestile oli lihtsalt super mõnus. Saime laulda, naerda ja lolli juttu ajada ning koht, kus me ööbisime oli lihtsalt niivõrd uskumatu!! Kindlasti läheme tagasi sinna kunagi!
See kuumus on mu riidekapile suure paugu pannud - mul ei ole mitte midagi õhukest selga panna.

/j.

IT'S LIKE YOU'RE MY MIRROR

Ongi see üks ja ainus jäänud veel. Imelik on mõelda, et kohe-kohe ongi läbi see 12-aastane teekond, mis on olnud täis naeru, pisaraid ja palju teadmisi.
Mu maailmakodanikud (ema ja Susanna) jõuavad ka mõne tunni pärast oma Hispaania seikluselt tagasi, mis on ülimalt mõnus, kuna ma olen juba väsinud sellest pidevast koristamisest (suur aplaus mu emale, kes seda igapäev suudab!). Homme läheme perega maad avastama - seekord siiski vaid Eestimaad - on ju vaja meie Perepeo lohutusauhind ära realiseerida ja Räimefestivalist võtta, mis võtta annab.
Mattudes üha sügavamale bioloogiasse, avastan pidevalt enda jaoks põnevaid pisidetaile, mis teevad meele rõõmsaks, sest just siis tunnen, kui hea otsus selle eksami valimine siiski oli. Jah, see pole kerge, kuid see on põnev - ma olen üks neist imelikest, kes täitsa naudib ristamisülesannete lahendamist ja suguliiteliste puuete kohta informatsiooni kuulamist.
Lihtsalt pean mainima, et Justin Timberlake'i uus albumis, mis pole nüüd niivõrd uus, kuid siiski, on järjekordne geniaalne vaimusünnitis. Vaheldumisi Fall Out Boy'ga neid kuulates, võib ennast täiesti ära unustada, sest muusika on lihtsalt nii-nii hea.
Mulle meeldib see päike ikka nii väga!

/j.