Niisiis, Kusti luuletus oli hea, eks? :)
Believe it or not, here I go and this is going to be one really long post v noh, ma loodan seda :D.
NELJAPÄEVal sai päev otsa kodus istutud ja iseendale kasulik oldud, magasin, puhkasin, sättisin ja õhtul läksime koos Ene-Ly'ga Singer Vingeri kontserdile. Enne kontserdi muidugi saime kokku ja käisime poes ja istusime pirol mingi aja, rääkisime ja tarvitasime head ja paremat. Seadsime sammud Laululava poole, sai veel poes käidud ja ma sõin söödavat paberit, mis oli üks rõvedamaid asju, mida ma elus üldse söönud olen. Puhas keemia ja mina oma lastel seda süüa ei lase :D! Istusime veel jõe ääres ja tegime paarid naljad ja siis kontserdile. Tantsisime, karjusime kaasa ja õhtu oli super!
MA PUUDUTASIN MIHKEL RAUDA - there, I said it! Super oli esireas hüpata, näppu visata ja lihtsalt täiestkõrist kaasa karjuda, sai ennast mõnusalt välja elatud. Pärast kontserdi olid kerged frankfurterid ja kotsa ära.
SIIT KÜSIMUS SUURELE RINGILE, KAS KEEGI SUUDAB MULLE ÄRA SELETADA, MIS VAHE ON KABANOSSIL JA FRANKFURTERIL? Aitäh, vastused palun postitada kommentaaridesse :). Väikses-Kaares olid veel kerged sõnumid ja pesus käik ja Johanna sai täpselt 2,5 h magada, sest äratus oli 5.30 ja kell 6 oli mul Kusti taksoga ukse taga.
Jõudsimegi omadega
REEDEsse, mis möödus pealinna tänavatel ja kaubanduskeskustes kontsaplekke kulutades. Kuna ma lubasin Kusti'le, et ma mainin ära ka vanad naljad, millega twitteris juba algust sai tehtud, siis Lindal on kaunid kotid kõigile ja muu säärane on tulekul, kui ma suudan need naljad kuidagi siia tühise või mitte nii tühise teksti sisse surata. Kuhu ma jäingi? Ahjaa, Tallinn... Sõitsime rongiga, jõudsime Balti jaama, käisime R-kioskis ja ostsime päevapiletid ja päev võis alata. Chaid ja jalutuskäik mööda vanalinna, mis lõppes Balti jaama juures pargis istudes ja viimast Rastat tarbides ja tuju oli terve hommiku laes, mu idiootne jutt suutis Kustigi imestama panna, et mis kurat mul viga on, ise mõtlesin sama. Neiu Kalkun ja Sõnajalad ja oh issand kui palju muud, millest lihtsalt pole mõtet siia kirjutada, sest nii ei saa sellest aru. Läksime elektrirongiga Ülemistele, sõime hiina toitu ja rääkisime telefoniga ja tagasi kesklinna ja nii palju sai tehtud. Vahepeal ostsime rongipiletid õhtuks ära ja see hoolitsev piletimüüja üritas kildu visata ja muretses, et kas me ikka läheme rongi peale ja nii kaua mulises, et ma pidin eemale minema, et mitte talle näkku naerda. Kohustuslik RAM-i külastus ja kesklinn ja Kristiine ja 5d kino, koos krabidega, mis oli a little bit creepy, aga jäin ellu ja kõik on tibens-tobens. 20.09 väljus Tallinnast rong, mille peal istusid kaks noort ja väga väsinud Eesti kodanikku ja hakkasid oma kodulinna poole tagasi loksuma. Kohtasime rongis üht muusikut, kes nägi jummala selle näitleja moodi välja, kes mängib Õnne 13-s Ahvena poega, küsisime mehelt, et kas ta on see näitleja, ta ütles, et ta isegi ei tea kellest me räägime, ei vaata Õnnet noh, pole moes vist või miskit säärast :D.
Ma loodan, et te saate midagigi aru sellest surra-murrast, mis ma siia kirjutasin, endale tundub kõik nii loogiline, aga ma ei tea kuidas teile. Need kaks päeva olid super toredad ja aitäh, Ene-Ly ja Gustav, et te viitsite minu pärast ennast liigutada ja mulle olemas olla ja minuga koos asju teha, sest ma läheks üksi kodus istudes ilmselgelt lolliks.
/j.