IT'S THE FINAL COUNTDOWN

Minu viimane esmaspäev alaealisena, minu viimane postitus alaealisena, minu viimane 30. jaanuar alaealisena jnejnejne.
Hea, et eile kõhugripp mul jalad alt tõmbas ja mu Tallinnas käigu veidi halvaks tegi. Üldiselt oli see trip pealinna suurepärane :). Kvaliteet aega sai kalliga veedetud ja järjekordselt kõigest räägitud :). Kuigi, kui aus olla, siis pole kordagi, kui me kvaliteet aega koos ei veedaks, jah.. Susanna ja Marie jäid ka oma kontserdiga väga rahule ja ma siiani ei jõua Susliku erutust, nende kargavate kaksikute vastu, ära kuulata. Ei mõista mina seda 13-aastaste maailma enam vist :D. Vanaks hakkan jääma, ei muud midagi. Suskale jõudis ka laupäeval kohale, et ma 18 saan ja ütles ühe geniaalse lause: "Ou, sa oled nii vana!". Ma pidin vaid tõdema, et ega temagi nooremaks ei jää ja sinna see vestlus jäi. Tundub nagu kõik teevad üli suure numbri sellest, et täisealiseks saan, mis seal salata, ka ma ise teen seda, aga siiski, mul pole mitte mingit tunnet, et miski nüüd muutuma hakkab. Ebareaalne tundub see mõte, et mine ja tee mis tahad ja ole ja oh jah, eks mul kolmapäeval hakkab kohale jõudma see värk. Võib-olla.
Kolmapäeval on minu maailmas siis järjekordne aastavahetus. See aasta oli suurepärane, sain tagasi kõik, mis vajan, sain endale parimad sõbrannad, kes tõesti mu iga koolipäeva särama löövad ja tuju heaks teevad :). Meie seltskond on super ja ei vahetaks seda millegi vastu. Kevad oli super (omade mööndustega), suvi oli super, sügis oli super, talv oli super. Jah, pole midagi, mida ma muuta tahaks. Õppisin rängalt see aasta, mitte koolis vaid just iseenda kohta igast asju. Ühesõnaga jah, oli hea aasta.
Ma lihtsalt ei oska siia midagi kirjutada. Õpin hetkel vene keele kirjandit pähe, et see homme ilusti "jutustada" õpetajale. So I'm off..

/j.

HAPPINESS IS JUST A TEARDROP AWAY

Ma ei jõua never ever selgeks teha oma kullatükile, kui hea ta on.

Muidu olen veel 8 päeva alaealine ja ei suuda 1. veebruari ja 10. veebruari ära oodata. It's gonna be awesome... Ohjah, me is so exaited...

Eile oli koolis rängalt külm, panin täna mõnusad karu riided selga ja opsops, mõnus sossu on olla :). Tahaks siia nii palju kirjutada, aga hetkel ei jõua ja ei viitsi. Õhtul võib-olla, eks me näe seda veel samas.
Kui silmadega saaks edasi anda tundeid, sõnu, mida sa leida ei suuda, oleks mu maailm ideaalne. Nii väga oleks vaja öelda asju, mille jaoks sõnu lihtsalt ei jätku, aga ma saan hakkama, olen alati saanud ja saan ka edaspidi :).

/j.

THE END

Nii, kust ma siis alustan?
Ma vihkan seda, kui inimesed midagi lubavad, aga oma lubatust ei täida. See on kõige vastikum asi üldse. Kui sa midagi lubad, siis sa pead ka oma lubadusest kinni pidama, muud moodi teised sind usaldama ei hakka ju. Ära luba, kui sa lubadusi pidada ei suuda. Lihtsalt väga ränk on olla koguaeg selles rollis, kes koguaeg pettuma peab. Ma nii tahaks, et pooled vahetuksid. Ma ei räägi siin üldse kellestki konkreetsest hetkel, täiesti üldselt. Alati on need inimesed, kes lubavad ja need inimesed, kes usuvad. Eks mõelge ise, kummale poole joont te kuulute. See, mis ma üritan öelda, on see, et inimesed annavad liiga kergekäeliselt lubadusi ja ei hooli sellest, kas täidavad oma lubadusi või mitte. Nad lubavad selleks, et inimesed vait panna ja nad ju ütlevadki täpselt seda, mida uskuda tahetakse. Jah, elu on karm ja ebaõiglane...

/j.

YOU'RE THE ONE THAT I NEED.

Sõnu pole vaja.. Sa oled kõige ideaalsem üldse ja sa tead seda :).

/j.

IDEAALNE

Nädalavahetus oli hea, väga hea ja nüüd lämmatab seda head tunnet mõte, et homme on kool -.- . Kurat, ma harjusin selle vabadusega nii ära, et väga raskeks läheb oma rütmi tagasi saamine.
Tahaks lihtsalt nii palju kirjutada, aga ma ei saa, liiga isiklik teema. Tahaks lihtsalt nii väga kirjutada need tunded ja mõtted enda seest välja, aga ma säästan teid kõiki sellega, et ei tee seda :D.
Ahjaa, autokoolist siis nii palju, et eksamid on mul tehtud ja nüüd on vaid pimeda ja libeda koolitus jäänud. Peale seda juba arki ja siis jääb ainult oodata ja vaadata, mis edasi saab :D.
Sünnipäevaga on mul mõnus dilemma, absull pole aimu ka, mis teen. Tahaks ikka pidada pidu, samas kodus nagu väga ei tahaks, kuna eelmine aasta näitas, kui "tore" kõik oli ja kui "kaua" kõik mu sünnipäeval olid... Vanemad pole nkn nõus mingit kohta rentima samas, ühesõnaga kohta pole ja tuju ka väga hetkel pole. Samas, ma tean, et tuju on kohekohe tagasi :D.
Oh jah.

Kallis, aitäh selle nädalavahetuse ja vaheaja eest :). Aitäh, et mu lolli juttu kannatad ja magama ei jää seda kuulates :D. Aitäh, et sa olemas oled siis, kui mul sind kõige rohkem vaja on :).

/j.

I KNOW YOU'LL MAKE MY BIGGEST DREAMS COME TRUE, I LOVE YOU!

Uus aasta, uued lubadused, uued teod, kuid samad inimesed, mis eelmisel aastal, samad kohad, samad naljad, samad mõtted. Uus aasta, uus Sina - kõik ju mõtlevad mingil määral sellele...
Minu aastavahetus oli nagu ta oli, kuid kokkuvõtteks oli mu 1. jaanuar siiski perfektne ja kõik sai korda :). Võib öelda, et uus aasta on olnud minu vastu hea ja halb korraga, kuid headuse poole kaldu siiski veidi rohkem. On muresid, millest ei saa hetkel üle ega ümber, kuid kõik saab korda :).
Hetkel istun oma toas, vaatan filme, joon sidruniteed sidruniga ja naudin aega iseendaga. Tõrjun peast halbu mõtteid ja keskendun kõigele sellele, mis on hea. Mõtlen homsest ja ülehomsest ja üleülehomsest ja kaugemast tulevikust nagu näiteks 1. veebruarist :D. Jah, varsti on see kaua oodatud päev, mil mind täiskasvanute maailma vastuvõetakse.
Ma ei oska mitte midagi tarka kirjutada siia. Mõtteid pole lihtsalt. Võib-olla kunagi hiljem, kui endaga asjad korda saan, suudan midagi sisutihedat ja pikka ja loetavat siia kirjutada :).

Aitäh kõigile, kes mu eelmise aasta nii heaks tegid ja kõigile, kes siiani mu elus on :). Ma armastan teid :). Te olete nii head :).

Kallis, ma armastan Sind...

/j.