pühapäev, 27. mai 2012

SUVI

Suvi on kohe, kohe, kohe siin. Mõned päevad veel pingutusi ja ongi kõik. Siis on käes juba Kagu-Eesti tantsupidu ja peale seda nädalaks Pärnusse lebotama. Ma lihtsalt ei jõua seda ära oodata.
Hetkel olen Youtube'i lainel ja ei oska nagu midagi teha. Vene keelt ei pea õppima - HOMME ON TÄITSA VIIMANE TUND! Füüsika on läbi, see aasta pole enam ühtegi matemaatika tundi, keemia on läbi, geograafia on läbi, rootsi keel on läbi. Jah, ma olen õnnelik! Mitte ainult kooli pärast muidugi :D. Rohkem siiski suve saabumise, ilusate ilmade ja oma heade inimeste pärast. Jaanipäeva tahaks juba ja üldse. Tahaks, et need viimased paar päeva läbi oleks.
Homme võiks ilus ilm ka olla!

/j.

laupäev, 12. mai 2012

Ma armastan Sind!

sinu Kennu :*

esmaspäev, 7. mai 2012

MIND YOUR OWN BUSINESS!

Lükkasin iTunesi shuffle'i peale ja üritan siia kirja panna midagi, mis loodetavasti lugema ja äkki ka mõtlema paneb inimesi.
Nii siis, me oleme inimesed ja enamasti on meil kõigil lobapidamatus. Haigus, mis paneb meid rääkima kõigest, mida me oleme kuulnud, näinud või lugenud. Me räägime sellest, mis me eile lehest lugesime, sellest, mis ema eile süüa tegi, sellest, kuidas tädi Anni auto alla oleks jäänud ja veel miljonist asjast, mis pähe tuleb. Me räägime, sest meil on vajadus näidata, et me teame midagi. Olgu see siis mõni räpane detail kellegi eraelust, arvamus viimasest Videviku saaga raamatust või lihtsalt fakt, kui kuum ikka Zac Efron oma viimases filmis oli. See on igati normaalne, et inimesed räägivad, ja ilmselt on see esimene lõik siin mõttetu enamuse jaoks, aga ma veel jõuan selle postituse põhjuse tuumani. 
Kahjuks, on sellel lobapidamatusel ka oma pahupool. Inimesed räägivad edasi asju, mis nad on kuulnud kelleltki, saladusi, mis on neile usaldatud ja oma fantaasiavilju, mis nii mõnelegi inimesele haiget võivad teha. Lõputu hulk on neid valesid, mis ringi liiguvad inimeste kohta, mis keegi kuskilt "kuulis", sest "mu sugulane ju nägi teda seal koos sellega, midagi kindlalt toimub". Ilmselgelt on see olukord kõigile meile tuttav ja samas me kõik oleme kui kõrvalseisjad kuulnud neid jutte.
Põhjus, miks ma seda üldse kirjutan on see, et viimasel ajal on hakatud minu elust jälle huvi tundma rohkem, kui see teisi inimesi peaks huvitama. Oleks siis, et räägitaks tõtt, aga ei, totaalset ajuvabadust aetakse suust välja. Ma isiklikult naeran nende juttude üle, seda teevad ka mu sõbrad ja väga tore, et meile nalja kandikult serveeritakse, aga igal asjal on piir. Palun, kallis moorid, hoidke oma põrssa ninad minu elust eemale eks! Pole vaja ajada paska oma suust välja, see lihtsalt näitab, kui loll sa ise ole, kas sa ei arva? Kuigi jah, enamus ajast mitte kedagi ei huvitagi see inimene, kellest räägitakse ja lihtsalt mulisetakse edasi neid jutte. See ongi kõige nõmedam, kui sind ei koti ja sul pohh, siis mida kurat sa mingit kelbast suust välja ajad? Vahepeale mainiks, et see sinatamine ei tähenda, et ma kedagi konkreetset mõtlen, üldiselt siiski, lihtsalt ei viitsi teietada värdjaid, kes oma usud kinni hoida ei oska :).

musimusi, kallikalli ja rääkige edasi, te ei jõua kuhugi :)!

/j.

teisipäev, 1. mai 2012

IT*S SUDDENLY CLEAR

Ma olen seda kindlasti varem ka maininud, aga ma ei saa seda kordamata jätta. Mulle kohe üldse ei meeldi, kui antakse lubadus ja siis seda ei täideta või tehakse seda liiga hilja. Jah, ma tunnistan, ma pole ka ise kõige tublim ja töökam inimene ja olen laisk, kuid kui ma olen lubanud midagi ära teha, siis ma ka seda teen. Samas, võib-olla on see minu kiiks ja ma pean selliste asjade koha pealt silma lihtsalt kinni pigistama.


/j.