Lükkasin iTunesi shuffle'i peale ja üritan siia kirja panna midagi, mis loodetavasti lugema ja äkki ka mõtlema paneb inimesi.
Nii siis, me oleme inimesed ja enamasti on meil kõigil lobapidamatus. Haigus, mis paneb meid rääkima kõigest, mida me oleme kuulnud, näinud või lugenud. Me räägime sellest, mis me eile lehest lugesime, sellest, mis ema eile süüa tegi, sellest, kuidas tädi Anni auto alla oleks jäänud ja veel miljonist asjast, mis pähe tuleb. Me räägime, sest meil on vajadus näidata, et me teame midagi. Olgu see siis mõni räpane detail kellegi eraelust, arvamus viimasest Videviku saaga raamatust või lihtsalt fakt, kui kuum ikka Zac Efron oma viimases filmis oli. See on igati normaalne, et inimesed räägivad, ja ilmselt on see esimene lõik siin mõttetu enamuse jaoks, aga ma veel jõuan selle postituse põhjuse tuumani.
Kahjuks, on sellel lobapidamatusel ka oma pahupool. Inimesed räägivad edasi asju, mis nad on kuulnud kelleltki, saladusi, mis on neile usaldatud ja oma fantaasiavilju, mis nii mõnelegi inimesele haiget võivad teha. Lõputu hulk on neid valesid, mis ringi liiguvad inimeste kohta, mis keegi kuskilt "kuulis", sest "mu sugulane ju nägi teda seal koos sellega, midagi kindlalt toimub". Ilmselgelt on see olukord kõigile meile tuttav ja samas me kõik oleme kui kõrvalseisjad kuulnud neid jutte.
Põhjus, miks ma seda üldse kirjutan on see, et viimasel ajal on hakatud minu elust jälle huvi tundma rohkem, kui see teisi inimesi peaks huvitama. Oleks siis, et räägitaks tõtt, aga ei, totaalset ajuvabadust aetakse suust välja. Ma isiklikult naeran nende juttude üle, seda teevad ka mu sõbrad ja väga tore, et meile nalja kandikult serveeritakse, aga igal asjal on piir. Palun, kallis moorid, hoidke oma põrssa ninad minu elust eemale eks! Pole vaja ajada paska oma suust välja, see lihtsalt näitab, kui loll sa ise ole, kas sa ei arva? Kuigi jah, enamus ajast mitte kedagi ei huvitagi see inimene, kellest räägitakse ja lihtsalt mulisetakse edasi neid jutte. See ongi kõige nõmedam, kui sind ei koti ja sul pohh, siis mida kurat sa mingit kelbast suust välja ajad? Vahepeale mainiks, et see sinatamine ei tähenda, et ma kedagi konkreetset mõtlen, üldiselt siiski, lihtsalt ei viitsi teietada värdjaid, kes oma usud kinni hoida ei oska :).
musimusi, kallikalli ja rääkige edasi, te ei jõua kuhugi :)!
/j.