Hetkel olen ma kurb ja väsinud.

MA-MA-MA-MA-MA-MA-MA-MA-MAD-MAD-MAD

Esimene koolinädal on selja taga ja hetkel on küll tunne veel väga hea. Kool pole kaugeltki nii väsitav kui eelmisel aastal ning hetkel on kõik sellised ained ka sellised, mida ma naudin, kuigi jah, matemaatika pole just aine, mida ma väga naudiksin, kuid isegi selles tunnis on mul hea olla. Muidugi sai esimese nädala jooksul juba draamat ka koolis nähtud/kuuldud - mõni asi ikka ei muutu, draama lihtsalt käib viimasel ajal kõige juurde. Nii mõnus on oma tüdrukuid iga päev koolis näha! Seda igatsesin ma suvel kõige rohkem.
Olen jälle Muse'i lummuses, seda isegi rohkem kui varasematel kordadel. 11. detsembril külastavad nad ka Tallinnat ja mul on kindel siht silme ees - MA PEAN SINNA KONTSERDILE SAAMA JA MA SAAN KA! Nende uus album on lihtsalt niivõrd suurepärane, et ma olen lihtsalt sõnatu selle koha pealt. Ma ei oska kirjeldada seda tunnet, mis mul tuleb siis, kui ma Muse'i kuulan. Ma muutun kuidagi nii õnnelikuks ja nii rahulik on kõik ja oh jah... Nüüd te jälle mõtlete, et ma olen opakas!
Mis siis veel?
Abiturient olla on eriline tunne. Mõte sellest, et me oleme kõige vanemad koolis ning loetud kuude pärast saabki see kõik läbi on pöörane ja hirmutav samal ajal. Üldiselt oleme me kõik siiski õnnelikud, sest me oleme need kaks aastat üle elanud ja nüüd on jäänud vaid viimased pingutused, et gümnaasiumi tee lõpuni käia.

Minu neiud abituriendid!

Lisan järjekordselt Muse'i ka siia :

/j.