Üldiselt olen iga päeva lõpus laip ja kõige hullemad saavad olema neljapäevad, mis mul kella 9-10 aegu õhtul lõppevad. Seda sellepärast, et hakkan autokoolis käima, see on 5st-8ni ja kella 8st bändikasse :). Ise olen süüdi oma tihedas graafikus, aga tuleb üle elada see :).
Muidu mulle meeldib see, et mul on kolmapäeviti esimene periood ainult 5 tundi ja ma olen kell 13.00 juba vaba :). Seda sellepärast, et mul enam c-keelt, kui sellist, ei eksisteeri. Kahjuks jah, ma ei saa enam rootsi keelt õppida, kuna rühm on liiga väike ja enam seda ei avata :(. Hetkel olen siin mõelnud ja jõudnud järeldusele, et kuna mulle rootsi keelt tõesti väga, väga, väga meeldib ja ma seda tahan veel õppida, siis olen ma tubli ja hakkan rootsi keelt omal käel õppima. Ostan mingeid õpikud ja asju, et ikka selgeks seda keelt saada :). Ja võib-olla astun isegi keelte kooli, aga see on üks väga suur võib-olla.
Autokooli kohta tahtsin veel nii palju öelda, et hoidke mulle kõik pöialt, et ma seal hakkama saan ja varsti juba (selle all ma mõtlen ikka mõnda kuud) ARK-is ära käin ja load teoreetiliselt kätte saan. Praktikas saan ma need siiski alles 1. veebruaril, kui see tähtis päev kätte jõuab ja 18 kukub. Ma ootan ja samas ei oota ka seda päeva. Kuidagi nii kaheotsaga asi on see täisealiseks saamine :D. Aga vara on veel mu sünnipäevast rääkida..
Passin siin vanaema ja vanaisa juures ja tunnen ennast igati hästi. Vanavanemad ei näita alumisel korrusel üldse nägu ja tunne on selline, nagu ma elaks üksi siin. Mõtlesin, et peaks endale teed tegema, aga laisk nagu ma olen, ma ei viitsi ennast püsti ajada. Head teed ka nkn ei ole, nii et jah, jääb ära vist seekord.
Eilse õhtuga võrreldes, on mu tuju täna väga hea. Eile läksid asjad ikka väga käest ära, kuna kõik paha jooksis kokku ja ma plahvatasin. Tükk aega olin seda jama juba enda sees hoidnud ja eilne pani i-le täpi. Sai natuke karjutud ja nutetud ja siis suutsin mingid lahendused välja mõelda oma probleemidele. Täna sain enamuse oma muredest ära lahendatud ja olen sellega väga rahul :).
Mul on selline tunne, nagu ma oleks mingi ma ei tea kui kaua juba koolis käinud ja tegelikult on kooli olnud 3 päeva. Ma olen nii väsinud sellest kuradi koolist juba :D. Ja seda tuleb veel 9 kuud kannatada ju. Ah, mis see ära siis on, 10 aastat juba seda sama rada käidud, tulevad need 11nes ja 12nes ka ära :).
Hetkel ma lahkun siit meeldivast bloggeri keskkonnast ja naasen oma reaalsuse juurde.
Ma tahaks veel aitäh öelda oma väga kallitele sõpradele, küll te ise teate, kes te olete. Aitäh, et te mu hullud tujud ja nutmised ära kannatate ja mu igast väiksemastki masendusest välja toote. Te olete väga kallid ja ma ei tea mis ma teieta teeks :). Armastan teid!! :)
/j.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar