Olen see vaheaeg sotsiaalmeediast eemal olnud päris korralikult. Pole olnud lihtsalt tahtmist, aega ega vajadust ning mu armas nutitelefon on ka mõnusalt pange pannud. See selleks... Sellest eemal olekust tuli mulle ka hiilgav idee, mida uuel aastal rakendada - ma vähendan oluliselt aega, mida veedan arvutis ja leian palju paremaid alternatiive selle tekkinud vaba aja sisustamiseks. Raamatud, rattasõit, jooksmine, magamine, koolitööd - Siit ma tulen! Usun, et piisava tahtmise juures on kõik selleks võimelised ja ma tõesti väga-väga loodan, et ma saan sellega hakkama, ma lihtsalt pean saama!
Ma tahan lund tagasi! Nii väga, et seda on raske sõnadesse panna. Ootasin, mis ma ootasin, sain lõpuks oma lume ja nüüd seda enam peaaegu, et polegi. Nõme, nõme, nõme! Ma annaks kõik, et see talvevõlumaa tagasi saada ja kevad ära ajada. Jah, enamik inimesi on kindlasti õnnelikud, et lumi taanduma hakkab, kuid mina armastan seda isegi siis, kui ennast kodust välja pean kaevama. Ma juba sündisin imelikuna ja mitte keegi ei saa seda muuta...
Oskame nüüd Kennuga imemaitsvaid makisid teha, mis tähendab, et meil hakkab vähem raha sushitamise peale minema, sest me oskame ise ja ohh jah, need on ikka tõesti head. Ma võikski sushit sööma jääda. Kennu ütles, et ma kirjutaks, et ta kiusas mind täna terve päeva, ma ei tea miks, aga ta ütles, et ma kirjutaks.
Kahju, et vaheaeg varsti läbi on ja see kohutavalt kiire jaanuar oma õige hoo sisse saab, aga me ei saa seda muuta ning ma lihtsalt lähen vooluga kaasa ja vaatan, ehk juhtub minuga hoopiski midagi põnevat ja märkimisväärset.
"Kannatame ära..."
/j.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar